Ex-ministra Lúcia Lobato hakarak “hamo'os mafia” nebe'e dehan “ezisti iha justisa Timor-Leste”

Lúcia Lobato, ex-ministra Justisa Timor-Leste. Foto: António Verdial de Sousa/Director DNTP. Foto uza ho Permisaun

Ex-ministra Justisa Timor-Leste ikus-ikus ne'e denunsia iha ni-nia pajina Facebook, alegada “irregularidade iha julgamentu” nebe'e arguidu hetan kondenasaun.

Lúcia Lobato, ministra iha IV Governu Konstitusional lidera husi Xanana Gusmão, hetan kondenasaun iha 2013 ho pena dadur tinan 5 tamba “partisipasaun ekonomika iha negosiu ho prejuízu ba Estadu ho folin total 4200 dollar“. Nia kumpri tinan rua prisaun efetiva, iha 2015, simu indultu husi Presidente Taur Matan Ruak. Tribunal konsidera katak ex-ministra “autora-moral” ba krime refere iha insidente ida relasiona ho sosa farda ba guarda prisional sira husi Direksaun Nasional Serviso Prisional no Reinsersaun Sosial.

Iha carta aberta (surat nakloke) ba presidensia Parlamentu Nasional (PN) iha 2013, Lúcia Lobato fo hatene preokupasaun ho “irregularidade iha nia julgamentu”, preokupasaun sira nebe'e da'et mos ho demissaun ex-presidente Tribunal Rekursu timoroan, juiz Cláudio Ximenes.

Iha surat, ex-ministra kestiona deklarasaun politika husi partidu FRETILIN 2013 nian, iha Parlamentu Nasional, nebe'e Fretilin duvida ho konduta husi juiz Cláudio Ximenes wainhira interven ho ninia prosesu atu evita manipulasaun iha desizaun judisial:

Questiono, assim, a “agenda” encoberta ínsita nas declarações proferidas no Parlamento Nacional. Questiono como cidadã, como ex-Ministra da Justiça, quais são os verdadeiros intuitos por detrás de tais afirmações. Remover um juiz, timorense, com mais de 30 anos de Magistratura Judicial para substituir por alguém, certamente não qualificado, mais próximo do partido em causa? É essa a credibilização que se quer dar ao sistema judiciário de Timor-Leste?

Ho ne'e, hau husu “ajenda” enkoberta ínsita iha deklarasaun hahu iha PN. Hau husu nudar sidadaun, nudar ex-Ministra Justisa, ia-los subar iha afirmasaun sira hahu ne'e ma'ak iha nebe'e. Hasai juiz, timoroan, ho tinan tolu-nulu Magistratura Judisial nian atu truka ho ema seluk, nebe'e la kualifikadu, no proximu liu ba partidu refere? Ne'e ma'ak kredibilizasaun nebe'e hakarak hahi iha sistema judisiariu Timor-Leste?

Iha Facebook, Lobato dehan “autoriza divulgasaun publika ba komunikasaun movel sira nebe'e nia iha ho juizes sira”, tamba ex-ministra ne'e kestiona “lista xamada” nebe'e deputadu, Aniceto Guterres, hatudu nudar prova iha PN katak iha komunikasaun ho arguida no juiz Cláudio Ximenes ho planu atu ajuda Liberta nia husi prizaun. “Karik argumentu katak manten komunikasaun ho arguida nato'on hodi hase'es juiz Cláudio Ximenes husi hau nia prosesu, mediante insidente suspeisaun, ne'e mos devia akontese ho intervenientes sira seluk”, sublina.

Iha fulan abril tinan 2013, iha deklarasaun ba Jornal Suara Timor Lorosae (STL), juiz Claudio Ximenes, reaje ba akuzasaun husi deputadu Aniceto Guterres:

A informação dada pelo deputado Aniceto Guterres, no que toca à minha promessa de rever o processo do referido caso, a fim de libertar a condenada Lúcia Lobato da prisão através da “habeas corpos” não é correcta.

Informasaun nebe'e deputadu Aniceto Guterres hato'o, kona-ba hau nia promessa ba kasu refere, atu liberta kondenada Lúcia Lobato husi prizaun ho “habeas corpus” la lo'os.

Iha tinan hanesan, iha entrevista ida ba Jornal Nacional Diário, Aniceto Guterres rejeita kualker envolvimentu ba akuzasaun Lúcia Lobato. Guterres afirma mo'os katak senti vitima ba akuzasaun falso husi defeza ex-ministra Justisa nian, no iha momentu sertu sei hatama keixa ba denunsia kaluniosa hasoru Lobato nia defeza.

Hau la interese buat ida iha kazu Lucia Lobato nian, nu’udar jurista hau interese ba sistema justisa, se mak iha interese liu ba kazu senora Lucia Lobato nian ne’e, ita tenki haree no agora ita ke malu ona.

Processo hasoru juíz sira tamba falta imparsialidade

Iha fevereiru tinan ne'e, Lúcia Lobato deklara ba ajensia notisia Lusa katak admite avansa ho prosesu investigasaun hasoru juiz portugaloan tamba sira parsial ba ninia julgamentu.

Juiza Portugez, Margarida Veloso, ex-inspetora judisial iha Timor-Leste nebe'e partisipa iha Konselhu Superior Magistratura (CSM) iha 2013, hato'o faktu hatudu katak juiz sira nebe'e manten kondenasaun ex-ministra timoroan la izentu. Ho faktus nebe'e Veloso aprezenta, magistrada timoroan ida “ameasa” juiz portugez ida ho despedimentu se karik nia deside liberta ministra justisa Lúcia Lobato husi aseitasaun pedidu “habeas corpus”.

Margarida Veloso dehan:

(O Dr. Rui Penha ofereceu-se para relatar o acórdão do Dr. José Goia para contra argumentar a decisão proferida pelo Sr. Presidente Dr. Cláudio Ximenes, enquanto o Dr. Cid Geraldo e Dr. José Goia, alegadamente com o Dr. Aniceto convenceram uma Juíza Nacional a integrar o colectivo), ao arrepio das normas que presidem a composição dos Colectivos junto do Tribunal de Recurso, comprometem também o papel do Juiz internacional na sua qualidade de assessor e formador, uma vez que transmitem praticas eticamente censuráveis e erradas“.

(Dr. Rui Penha oferese-an hodi relata akordaun Dr. José Goia hodi kontra argumenta desizaun proferida hosi Sr. Presidente Dr. Cláudio Ximenes, wainhira Dr. Cid Geraldo e Dr. José Goia, alegadamente ho Dr. Aniceto konvense Juiza Nasional integra koletivu), “hakribi” ba normas nebe'e preside kompozisaun Kolektivu iha Tribunal Rekursu, kompromete mo'os papel juiz internasional nian iha nia kualidade nudar assessor no formador, tamba transmite pratika eticamente sensuravel no sala”.

Iha dada-lia ho Global Voices, Lúcia Lobato dehan haruka tiha ona surat la'os de'it ba PN maibe mos ba Governu. To'o ohin, hau la simu hatan ruma “kualifikada”, dehan:

Não só enviei cartas ao Parlamento mas também ao Presidente e Governo antes e depois do tribunal me condenar, mas ninguém me respondeu… [de forma] qualificada.

Hau la'os dei't haruka surat ba Parlamentu maibe mos ba Prezidente no Governu molok no depois tribunal kondena hau, maibe laiha ema ida hatan…  [ho forma] kualifikada.

Lúcia Lobato alega sala prosedimentu sira no lansa suspeisaun kona-ba imparsialidade juiz sira envolve iha kazu, tamba kestaun pilitika:

To’o ohin loron, hau nunka hetan resposta husi surat nebe'e hau haruka ba Representantes Povo nian iha Uma Fukun PN. La’os deit tamba laiha vontade politika husi Deputados sira maibe ikus mai hau rona mos husi fontes crediveis balun katak Partido bo’ot CNRT iha Parlamento Nacional lakohi koalia kona ba hau pedidu tamba “casamento” nebe'e CNRT hala’o hela ho Fretilin. Hatan ba hau nia pedido atu hari’i Komisaun de Inkeritu Parlamentar hanesan deit sobu “lua de mel k bulan madu” CNRT-Fretilin.

Ex-ministra lamenta nafatin katak importante liu ma'ak ajenda politika partidu nian no promete “hamo'os mafia” nebe'e fiar “ezisti iha justisa timoroan”:

Karik ita halo analise politica uitoan, importante liu ba Partido CNRT-Fretilin cuida sira nia casamento atu asegura sira nia agenda politica iha PN do que diskute kriasaun Komisaun de Inkeritu Parlamentar atu investiga akusasoes nebe'e involve Chefe Bankada Fretilin Distinto Deputado Aniceto Guterres ho nia kaben Juiza (?) Maria Natercia Gusmao Pereira.

Eleisaun iha 2017, “iha ema balun konsidera katak ex-ministra halo hela kampanha”

Facebookers iha Lúcia Lobato nia konta hatudu solidariedade no fo kibi'it ba nia kauza. Maibe iha ema balun konsidera katak ex-ministra ne'e halo hela kampanha hasoru partidu Fretilin iha altura ida nebe'e eleisaun lejislativa besik ona.

Efrem Soares komenta:

Ita hotu rekonece naksalak barak iha rai ida nee. Ita hotu rekonece injustisa akontece ba povu aileba sira. Ita rekonece katak kazu nebe'e mana Lúcia Lobato infrenta nee injustisa ida mos. Masque nunee hanesan sidadaun Timor Leste, ita hotu Presiza mos halo izame de konsencia, katak dala ruma ita nia produto balun hamosu injustisa ba ema seluk. Rekonece dunik katak hahu hosi tinan 2000 too 2006 to ohin 2016 ita nia boot sira, uza politik manda lei. Tanba nee ema hotu halo manuver atu salva an. Se mak bele Julga autor intelektual nebe hambrik hodi halo Dili sai Rahun. Lei lalos, tribunal lalos, sala hotu entrega ba FRETILIN. Grupo kiikoan ida nebe halo konspirasaun halo fraku Lei ho intensaun foti rikusoi Timor leste nian, laiha ema ida koalia. Tamba nee hau hatoo hau nia solidaridade ba hau nia mana Lucia Lobato tanba injustisa nebe nia hasoru. Maibe kompleta liu atu koalia prosesu hotu, koalia kepincangan hukum hahu hosi uluk to agora para ema hatene kompleta. Se lae ema dehan besik ona eleisaun mana hahu halo kampanha kontra FRETILIN. Deskulpa se hau sala karik kurizi hau.

Hahu dada lia

Autor sira, favor ida Tama »

Linha Orientasaun

  • Kumentariu hotu sei hetan revisaun husi moderador. Labele haruka ita nia komentariu duplikadu.
  • Favor ida trata ema seluk ho respeitu. Komentariu abuzivu, ho linguazen odiu, obsceniu no atake pessoal sei la aprovadu .